IT Eetilised, Sotsiaalsed ja Professionaalsed Aspektid

Andmekaitse üldmäärus ehk GDPR. 2013. aastal avaldatud Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020 üks visioonidest sisaldas eesmärki, et tagatud oleks inimestele kontroll oma elu ja andmete privaatsuse üle. Andmete privaatsus on olnud päevakajaline teema mitmeid aastaid, kuid Eestis pälvis teema meediatähelepanu enam seoses GDPR regulatsiooniga , mis hakkas kehtima Euroopa Liidus, seega ka Eestis, 25. mail 2018. aastal. GDPR üldmäärus oma sisult ja ideelt sobib parajasti eelnimetatud visioonipunkti täitmiseks, kuid eesmärgi täitmist on kimbutanud probleemid andmelekete osas. Andmelekkeid on vahemikus 2013 - 2020 olnud mitmeid, nii globaalseid ( Facebook’i andmeleke ) kui Eesti-siseseid ( ID-kaardi turvaprobleemid ).   Kujutise allikas. Alles eelmisel aastal leidis aset seni Eesti suurim andmeleke , kui 14 000 eestlase isikuandmed olid veebist vabalt kättesaadavad. Samal aastal nõustus USA krediidifirma Equifax tasuma ligikaudu 700 miljonit dollarit trahvi seoses andmelekk

Wikipedia on üks enamlevinumaid, tõenäoliselt populaarseim ja kõige laiem elektrooniline infovaramu, mida hallatakse vabatahtlikkuse printsiibil. Wikipediasse saab sissekandeid teha ning sealset infot muuta igaüks. Wikipedia omanik on mittetulundusühing ( non-profit organization ) Wikimedia Foundation Inc. Wikipedia ehk elektrooniline entsüklopeedia loodi 2001. aastal ning eksisteerib tänaseks 309s erinevas keeles. Kujutise allikas Nõukogude ajal elanud inimesed meenutavad nostalgiliselt, kuidas ENE entsüklopeediad raamaturiiulis oma kohta hoidsid. Mõnel on need tänaseni alles ja kasutusel. Internetiajastu levik on füüsilistele entsüklopeediatele teinud omamoodi karuteene. Kuigi ajalooliselt peetakse akadeemilisteks ja usaldusväärseteks infoallikateks pigem füüsilisse trükki jõudnud eksemplare, on üha enam võimu võtmas digitaalsed infovaramud. Wikipedia on oma olemuselt lihtsasti kasutatav ja hästi struktureeritud infokogu, kust vajalikku materjali leiab hõlpsasti. Kuigi

Aegunud tehnika - faksimasin. Kujutise allikas Faksimasina juured ulatuvad 19. sajandisse, kuid tänapäeva mõistes kvaliteetse faksi saatmine sai võimalikuks 20. sajandi algul. Esialgu, nagu iga muu uue tehnoloogialahendusega, oli tegemist rahaliselt kuluka lahendusega, mida võisid endale lubada vaid jõukamad. Tollast tehnoloogia arengu tempot iseloomustab hästi aeg, mis kulus faksimasina juurtest selle jõudmiseks tippaegadele. Ligikaudu sajand oli möödunud ajast, mil leiutajatel ja tehnoloogiahuvilised hakkasid faksimasinat ehitama, ajani, mil saabus faksimasina tippaeg. Kujutise allikas 20. sajandi teises pooles, 80ndatel oli faksimasina hiilgeaeg, millele järgnenud aastakümned on faksimasina peaaegu, et täielikult unustusehõlma viinud. Ei saa väita, et faksimasin oleks täielikult välja surnud. Arenenud riikides võib siiski nentida, et faksimasin on alles vaid eksponaadina või seisab kontorinurgas hädajuhuks, kui meiliedastus ei peaks mingil põhjusel töötama. Sell

Esimene postitus räägib kolmest ebaõnnestunud IT-lahendusest, mis olid seotud globaalsete suurettevõtetega. Google Glasses Esimene lugu räägib Google Glasses'i ebaedust. Google alustas „nutiprillide“ välja töötamisega vaid mõni aasta peale iPhone’i turule tulekut, 2000ndate teises pooles. Sellega loodeti korrata iPhone’i edulugu ja saavutada enamatki. Ideefaasis oli tegemist väga põneva ja paljulubava tootega, millega saab näiteks veebis surfata, pilte ja vastamata kõnesid vaadata. Meediamüra ja pidev arutelu prillide ümber tekitas omamoodi mulli, kus Google’i prillidest räägiti ülivõrdes. See aga kergitas potentsiaalsete tarbijate ootused nii kõrgeks , et tegelik toode ei vastanud enam ootustele. Võib vaid oletada, et kuna tegemist oli põneva ja uue tootega, mille juures algusest peale polnud selge, mida sellega täpselt teha saab või mis vajadusi ta rahuldada suudab, ei suutnud ka Google ise täpset fookust seada. Nagu üks ettevõte ei saa olla kõiges suurepärane, ei sa