ITSPEA nr 2: Aegunud faksimasin ja seni aegumatu e-kiri.

Aegunud tehnika - faksimasin.

Kujutise allikas

Faksimasina juured ulatuvad 19. sajandisse, kuid tänapäeva mõistes kvaliteetse faksi saatmine sai võimalikuks 20. sajandi algul. Esialgu, nagu iga muu uue tehnoloogialahendusega, oli tegemist rahaliselt kuluka lahendusega, mida võisid endale lubada vaid jõukamad. Tollast tehnoloogia arengu tempot iseloomustab hästi aeg, mis kulus faksimasina juurtest selle jõudmiseks tippaegadele. Ligikaudu sajand oli möödunud ajast, mil leiutajatel ja tehnoloogiahuvilised hakkasid faksimasinat ehitama, ajani, mil saabus faksimasina tippaeg.
Kujutise allikas

20. sajandi teises pooles, 80ndatel oli faksimasina hiilgeaeg, millele järgnenud aastakümned on faksimasina peaaegu, et täielikult unustusehõlma viinud.

Ei saa väita, et faksimasin oleks täielikult välja surnud. Arenenud riikides võib siiski nentida, et faksimasin on alles vaid eksponaadina või seisab kontorinurgas hädajuhuks, kui meiliedastus ei peaks mingil põhjusel töötama. Sellegipoolest võib öelda, et faksimasinale on tänaseks leitud edukalt asendused uuemate tehnoloogiliste seadmete ja vahendite näol.

Seni aegumatu viis info vahetamiseks - e-kiri.

Elektroonilise kirja edastamise võimalus ja elektrooniline kirjakast loodi 20. sajandi keskpaigas, 1965. aastal MIT-is (Massachusettsi Tehnoloogiainstituut). Algne electronic mailbox ei omanud muud funktsiooni, kui et sinna sai jätta sõnumi, mida hiljem samas arvutis sai teine kasutaja lugeda. See aga ei olnud piisav eduka meilivahetuse loomiseks. Sellest ajendatult jõuti mõni aasta hiljem arvutitevahelise suhtlusvõrgustiku loomiseni, mis aitas oluliselt kaasa hilisema meilivahetuse laialdasele levikule.

Ray Tomlinson saatis esimese elektroonilise kirja.

1969. aastal edastati esimene arvutitevaheline elektrooniline kiri. Meilivahetus tänapäevases mõistes sai alguse 1971. aastal. Elektrooniliste kirjadega kasutamise võimekuse tõhustamiseks võeti kasutusele at "@" sümbol, mille abil sai märkida aadressi, millele kiri saata. Hiljem vahetus elektroonilise kirja mõiste e-kirja mõistega. 

40 aastat peale elektroonilise kirja ja kirjakasti loomist võis süsteemi kasutajate arvu mõõta sadades miljonites. Täna kasutab e-kirjade saatmise võimalust ligikaudu 4 miljardit inimest ehk umbes pool inimkonna populatsioonist.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

ITSPEA nr 1: Ebaõnnestunud IT-lahendused - kolm näidet.

Kujutis
Esimene postitus räägib kolmest ebaõnnestunud IT-lahendusest, mis olid seotud globaalsete suurettevõtetega. Google Glasses Esimene lugu räägib Google Glasses'i ebaedust. Google alustas „nutiprillide“ välja töötamisega vaid mõni aasta peale iPhone’i turule tulekut, 2000ndate teises pooles. Sellega loodeti korrata iPhone’i edulugu ja saavutada enamatki. Ideefaasis oli tegemist väga põneva ja paljulubava tootega, millega saab näiteks veebis surfata, pilte ja vastamata kõnesid vaadata. Meediamüra ja pidev arutelu prillide ümber tekitas omamoodi mulli, kus Google’i prillidest räägiti ülivõrdes. See aga kergitas potentsiaalsete tarbijate ootused nii kõrgeks , et tegelik toode ei vastanud enam ootustele. Võib vaid oletada, et kuna tegemist oli põneva ja uue tootega, mille juures algusest peale polnud selge, mida sellega täpselt teha saab või mis vajadusi ta rahuldada suudab, ei suutnud ka Google ise täpset fookust seada. Nagu üks ettevõte ei saa olla kõiges suurepärane, ei sa
Lisateave

Raamatuarvustus: "The Pragmatic Programmer" - David Thomas, Andrew Hunt.

Kujutis
Allikas David Thomas ning Andrew Hunt avaldasid juba enne sajandivahetust, 1999. aastal esmakordse trüki raamatust  The Pragmatic Programmer , mis räägib pragmaatilisest programmeerijast. Juttu tehakse nii pragmaatilise programmeerija mõistest, tema isikuomadustest ja tehnilistest oskustest kui ka üldistest programmeerimistõdedest nii programmeerija ehk üksikisiku kui arendusmeeskonna ehk tiimi vaates. Raamatul on mitu trükki ning see on vabalt kättesaadav nii tasuta PDF-variandina, laenutamiseks raamatukogudest kui isiklikuks soetamiseks poeletilt. See on raamat, mida võiks lugeda nii eelteadmisteta programmeerimishuviline, programmeerimisega seonduval erialal õppiv tudeng kui ka juba kogenud programmeerija. Kuigi tegemist on võrdlemisi "vana" raamatuga, ei ole raamatu sisu sugugi aegunud või "parim enne möödas". Raamatu ülesehitus on väga sobiv alustamaks lugemist endale sobivast, huvipakkuvast peatükist. Kõik peatükid on käsitletud teineteisest sõlt
Lisateave

ITSPEA nr 14: IT-turvariskidest seoses kriisist tuleneva kaugtööga.

Täna, 23. aprillil 2020. aastal on veel hoogsasti käimas koroonakriis, millest tulenevalt on massiliselt töökohti viidud turvalistest võrkudest ümbritsetud kontoritest kodustesse tingimustesse. Tegemist olnud äkilise olukorraga, millesarnast lähiajalugu ei mäleta ning mis on kaasa toonud mitmeid äkk-muudatusi igapäevases elu- ja töökorralduses. Mis eristab sääraseid ülemaailmseid varasemaid kriise tänasest, on arvutiajastu ning digitaalsete töökohtade rohkus. Tänane olukord on paljude jaoks küll katastroofiline, kuid teisalt suurepärane võimalus jälgida, kuidas toimivad ettevõtted kaugtöö võtmes. On neid (blogi autor nende hulgas), kes on kaugtöö pooldajad ning eelistavad võimalusel mitte viibida pealinnakontoris selleks, et.. "viibida pealinnakontoris". Minu töörütm ja keskkond igapäevasest kontorist 140km kaugusel on märkimisväärselt rahulikum, segavad faktorid sisuliselt puuduvad ning saan täielikult süveneda ning keskenduda tööülesannetele, produktiivsuse langemisest
Lisateave