IT Eetilised, Sotsiaalsed ja Professionaalsed Aspektid

Täna, 23. aprillil 2020. aastal on veel hoogsasti käimas koroonakriis, millest tulenevalt on massiliselt töökohti viidud turvalistest võrkudest ümbritsetud kontoritest kodustesse tingimustesse. Tegemist olnud äkilise olukorraga, millesarnast lähiajalugu ei mäleta ning mis on kaasa toonud mitmeid äkk-muudatusi igapäevases elu- ja töökorralduses. Mis eristab sääraseid ülemaailmseid varasemaid kriise tänasest, on arvutiajastu ning digitaalsete töökohtade rohkus. Tänane olukord on paljude jaoks küll katastroofiline, kuid teisalt suurepärane võimalus jälgida, kuidas toimivad ettevõtted kaugtöö võtmes. On neid (blogi autor nende hulgas), kes on kaugtöö pooldajad ning eelistavad võimalusel mitte viibida pealinnakontoris selleks, et.. "viibida pealinnakontoris". Minu töörütm ja keskkond igapäevasest kontorist 140km kaugusel on märkimisväärselt rahulikum, segavad faktorid sisuliselt puuduvad ning saan täielikult süveneda ning keskenduda tööülesannetele, produktiivsuse langemisest

Enne käesoleva nädala teemat "Teistmoodi IT" ei olnud ma eriti mõelnud sellele, kui palju tegelikult kasutavad arvuteid puuetega inimesed ning milliseid lahendusi on neile arvuti kasutamiseks loodud. Olles nüüdseks põgusalt end teemaga kurssi viinud, avastasin nii mõndagi põnevat ja minu jaoks täiesti uudsed (kuigi osad vahendid on juba turul eksisteerinud 15 aastat). Üks põnevaimatest, äärmiselt kasulik ning üllatavalt lihtsasti kasutatav on peaga suunatav arvutihiir - TrackerPro 2 [1]. TrackerPro 2 arvutihiir on omanimelise seeria teine versioon. Tegemist on arvutihiirega, mille juhtimine käib läbi kaamera, mis liigutab arvutihiirt vastavalt pea liikumissuunale. Selleks kinnitab kasutaja otsaesisele sobiva koha peale peegelduva ringikujulise kleepsutaolise eseme, mida kaamera jälgima hakkab. Vastavalt pea liikumissuunale liigub ka arvutihiir. Lisaks kaamerale sisaldub komplektis ka lüliti, mis käitub kui hiirevajutus. Olles ühendanud seadme arvuti külge, saab juba pealiig

Kes meist poleks kokku puutunud süsteemidega, mis on lihtsad, mugavad, teevad oma töö ära ning ei enamat. Lihtne ja mugav, kas pole? Üha enam on loodud süsteeme, mis oleksid võimelised teostama suurel hulgal tegevusi, jättes samal ajal tahaplaanile tema kõige olulisema, kasutajamugavuse. Seekordses blogipostituses vaatleme üht positiivset ja üht negatiivset kogemust kasutatavusest veebis. Kuigi nädalaülesanne oli eelkõige rõhuasetusega veebi kasutatavusel, siis negatiivse kogemuse tooksin küll sellega seonduvalt, kuid veidi enam riistvaralise ning operatsioonisüsteemilise kogemuse najalt. Näite negatiivsus seisneb peamiselt süsteemide harjumuspärasuses ning ühilduvuses. Mõned kuud tagasi otsustasin, kuna nagunii oli plaanis arvutit vahetada, eksperimenteerida ning proovida isiklikust huvist, silmaringi laiendamise ja uue kogemuse hankimise mõttes Apple'i arvutit. Varasemalt olen ligi 20 aastat kasutanud erinevate tootjate arvuteid - Fujitsu Siemens, Ordi, Samsung, Asus, Acer, HP

Arendus- ja ärimudelite nädala ülesandeks oli analüüsida üht arendus- ning üht ärimudelit konkreetse näite baasil. Olen kokku puutunud agiilse arendusmeetodi rakendamisega projekti läbiviimisel ning kuigi projekt sisaldas konfidentsiaalseid osapooli, saan siiski kirjeldada protsessi osapoolte nimesid täpsustamata, mis annab piisava ülevaate agiilse mudeli rakendamisest, kuna üldjoontes see ei erinenud tavapärasest praktikast. Projekt X : Välise teenusepakkuja ( vendor 'i) vahetamine. Osapooled : Ettevõte A, vendor B, vendor C. Eesmärk : Lihtsustada ettevõttesiseseid protsesse, suurendada kuluefektiivsust ning parandada üldist kliendikogemust läbi välise teenusepakkuja vahetamise, mis sobitub ettevõtte A pakutava teenusega paremini. Arendusmudel : Agiilne. Ärimudel : SaaS (tarkvara kui teenus). Kuna tegemist on spetsiifilise valdkonnaga ning ettevõtte A pakutava teenuse haldamine käis läbi vendori B platvormi, mida omakorda haldavad ettevõtte A osakonnad, mis jaot

Häkkerikultuur ning häkkerlus on mõisted, mis on meedias leidnud kajastust pigem negatiivse alatooniga - häkkereid peetakse ikka "pahadeks", kes sinu arvutisse sisse häkivad ja sealt midagi varastavad, ära lõhuvad või millegagi nakatavad. Enne käesoleval ITSPEA kursusel osalemist olin ka mina omandanud teatava taju (peaasjalikult läbi massimeedia kommunikatsiooni), et häkkerid pigem teevad paha kui head. Aeg-ajalt võib ikka lugeda, kuidas häkkerid on kuskile sisse muukinud ning rahalise kuriteo toime pannud (tänapäeval on vast raha teenimine olulisem motiiv kui kellegi arvuti ära lõhkumine). Olles nüüd lugenud Eric S Raymondi "Hacker-HOWTO"-d, on minu taju häkkerlusest ning häkkeritest teinud 180-kraadise pöörde. Alustades häkkeri ning häkkerikultuuri definitsioonist, lõpetades KKK-ga, on tegemist justkui algaja (häkkerimaailma siseneja) aabitsaga. Häkkerlik suhtumine on mulle alati tundunud kui salajane, pimedas hirmutekitav ning nähtamatu käsi, mis tuleb ja t

Nagu igas eluvaldkonnas ja sektoris, on ka IT-s nii liidri-, mentori- kui ülemuse tüüpi juhte. Ruumi kokkuhoidmiseks suunan teid juhitüüpidega tutvumiseks siia .  Vaadates erinevaid juhitüüpe siis võib välja tuua, et näiteks coach , communicator  või change agent  tüüpi juhtimist viljeleva inimese omadustest kerkib konkreetne juhitüüp küll enamikes olukordades esile, kuid nii nagu maailm, kohanevad ka inimesed ning teevad otsuseid olukorrast sõltuvalt. Seega ei saa väita, et isik oleks läbinisti ühe juhitüübi esindaja. Samuti ei saa liigitada juhitüüpe heaks ega halvaks, sest erinevates olukordades võib vaja minna erinevaid juhiomadusi. Toome näite kahest juhist, kelle ühine joon on nende meeletult edukas karjäär IT-maailmas. Mis neid aga teineteisest eristab? Steve Jobs: A Modern Day Inventor Esimese juhitüübi näitena vaatame Steve Jobsi.  Selge on see, et Steve Jobsi elukäik ja saavutused olid võimsad. Sellise edulooga inimene peab pakatama energiast ning olema või