ITSPEA nr 9: Tuntud IT-juhtide juhitüübid.

Nagu igas eluvaldkonnas ja sektoris, on ka IT-s nii liidri-, mentori- kui ülemuse tüüpi juhte. Ruumi kokkuhoidmiseks suunan teid juhitüüpidega tutvumiseks siia. 

Vaadates erinevaid juhitüüpe siis võib välja tuua, et näiteks coach, communicator või change agent tüüpi juhtimist viljeleva inimese omadustest kerkib konkreetne juhitüüp küll enamikes olukordades esile, kuid nii nagu maailm, kohanevad ka inimesed ning teevad otsuseid olukorrast sõltuvalt. Seega ei saa väita, et isik oleks läbinisti ühe juhitüübi esindaja. Samuti ei saa liigitada juhitüüpe heaks ega halvaks, sest erinevates olukordades võib vaja minna erinevaid juhiomadusi. Toome näite kahest juhist, kelle ühine joon on nende meeletult edukas karjäär IT-maailmas. Mis neid aga teineteisest eristab?

SteveJobsBook
Steve Jobs: A Modern Day Inventor
Esimese juhitüübi näitena vaatame Steve Jobsi. 

Selge on see, et Steve Jobsi elukäik ja saavutused olid võimsad. Sellise edulooga inimene peab pakatama energiast ning olema võimeline sütitama nii oma kolleege kui ka alluvaid. Säärase edulooga kaasneb meeletu surve, mille all inimene peab toime tulema. Steve Jobsi alluvad on öelnud, et tegemist oli kohati ülbe suhtumisega inimesega, mida samas ei saa talle pahaks panna. Selleks, et ärimaailmas edukas olla, on vaja konkreetsust, enese- ja sihikindlust. Hea juht oskab ikka õigel hetkel anda präänikut, samas valdab ka piitsakeelt selleks, et õhkkond liialt mugavaks ei muutuks. Pidev areng ja püüdlus parema poole oli kindlasti Steve Jobsi nägemus, kuidas olla IT-äris edukas. Jobsi võiks vast iseloomustada ülemuse tüüpi juhina, omades ka arengumootori juhitüübi omadusi. Tegemist oli "kõva pähkliga", kes sihikindlalt soovis käia ajaga kaasas, olla innovaatiline ja edukas.

Teise näitena vaatame Bill Gates'i juhitüüpi.

Bill gates advice
Bill Gates
Bill Gates'i still erineb märkimisväärselt Steve Jobsi omast. Kui Jobs oli "vana hea karmi käega" juht, siis Gates pigem liider, kelle moodi taheti olla. Eriti jäi silma tema lugupidamine ning austus töötajate suhtes, mis tekitas ettevõttes positiivse õhkkonna. Gates väärtustas Jobsist enam töötajaid ning oli pigem treeneri rollis, kes valis endale tiimi ning kelle käe alt võisid kasvada edukad töötajad. Nagu ajalugu on näidanud, siis olenemata (minu subjektiivne hinnang) veidi pehmemast juhitüübist, ei olnud Gates sugugi kehvem mees. Forbes'i andmetel pigem isegi edukam. Tegelikkuses on loomulikult keeruline ning võib-olla ka ülekohtune hinnata, kumba mehe panus ja edukus oli suurem. Siiski leian, et mõlemat meest võiks vaadelda kui eeskuju, kes kumbki on näidanud, kuidas juhitüübist olenemata võib olla väga edukas.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

ITSPEA nr 1: Ebaõnnestunud IT-lahendused - kolm näidet.

Kujutis
Esimene postitus räägib kolmest ebaõnnestunud IT-lahendusest, mis olid seotud globaalsete suurettevõtetega. Google Glasses Esimene lugu räägib Google Glasses'i ebaedust. Google alustas „nutiprillide“ välja töötamisega vaid mõni aasta peale iPhone’i turule tulekut, 2000ndate teises pooles. Sellega loodeti korrata iPhone’i edulugu ja saavutada enamatki. Ideefaasis oli tegemist väga põneva ja paljulubava tootega, millega saab näiteks veebis surfata, pilte ja vastamata kõnesid vaadata. Meediamüra ja pidev arutelu prillide ümber tekitas omamoodi mulli, kus Google’i prillidest räägiti ülivõrdes. See aga kergitas potentsiaalsete tarbijate ootused nii kõrgeks , et tegelik toode ei vastanud enam ootustele. Võib vaid oletada, et kuna tegemist oli põneva ja uue tootega, mille juures algusest peale polnud selge, mida sellega täpselt teha saab või mis vajadusi ta rahuldada suudab, ei suutnud ka Google ise täpset fookust seada. Nagu üks ettevõte ei saa olla kõiges suurepärane, ei sa
Lisateave

Raamatuarvustus: "The Pragmatic Programmer" - David Thomas, Andrew Hunt.

Kujutis
Allikas David Thomas ning Andrew Hunt avaldasid juba enne sajandivahetust, 1999. aastal esmakordse trüki raamatust  The Pragmatic Programmer , mis räägib pragmaatilisest programmeerijast. Juttu tehakse nii pragmaatilise programmeerija mõistest, tema isikuomadustest ja tehnilistest oskustest kui ka üldistest programmeerimistõdedest nii programmeerija ehk üksikisiku kui arendusmeeskonna ehk tiimi vaates. Raamatul on mitu trükki ning see on vabalt kättesaadav nii tasuta PDF-variandina, laenutamiseks raamatukogudest kui isiklikuks soetamiseks poeletilt. See on raamat, mida võiks lugeda nii eelteadmisteta programmeerimishuviline, programmeerimisega seonduval erialal õppiv tudeng kui ka juba kogenud programmeerija. Kuigi tegemist on võrdlemisi "vana" raamatuga, ei ole raamatu sisu sugugi aegunud või "parim enne möödas". Raamatu ülesehitus on väga sobiv alustamaks lugemist endale sobivast, huvipakkuvast peatükist. Kõik peatükid on käsitletud teineteisest sõlt
Lisateave

ITSPEA nr 14: IT-turvariskidest seoses kriisist tuleneva kaugtööga.

Täna, 23. aprillil 2020. aastal on veel hoogsasti käimas koroonakriis, millest tulenevalt on massiliselt töökohti viidud turvalistest võrkudest ümbritsetud kontoritest kodustesse tingimustesse. Tegemist olnud äkilise olukorraga, millesarnast lähiajalugu ei mäleta ning mis on kaasa toonud mitmeid äkk-muudatusi igapäevases elu- ja töökorralduses. Mis eristab sääraseid ülemaailmseid varasemaid kriise tänasest, on arvutiajastu ning digitaalsete töökohtade rohkus. Tänane olukord on paljude jaoks küll katastroofiline, kuid teisalt suurepärane võimalus jälgida, kuidas toimivad ettevõtted kaugtöö võtmes. On neid (blogi autor nende hulgas), kes on kaugtöö pooldajad ning eelistavad võimalusel mitte viibida pealinnakontoris selleks, et.. "viibida pealinnakontoris". Minu töörütm ja keskkond igapäevasest kontorist 140km kaugusel on märkimisväärselt rahulikum, segavad faktorid sisuliselt puuduvad ning saan täielikult süveneda ning keskenduda tööülesannetele, produktiivsuse langemisest
Lisateave