ITSPEA nr 10: Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO arvustus.
Häkkerikultuur ning häkkerlus on mõisted, mis on meedias leidnud kajastust pigem negatiivse alatooniga - häkkereid peetakse ikka "pahadeks", kes sinu arvutisse sisse häkivad ja sealt midagi varastavad, ära lõhuvad või millegagi nakatavad. Enne käesoleval ITSPEA kursusel osalemist olin ka mina omandanud teatava taju (peaasjalikult läbi massimeedia kommunikatsiooni), et häkkerid pigem teevad paha kui head. Aeg-ajalt võib ikka lugeda, kuidas häkkerid on kuskile sisse muukinud ning rahalise kuriteo toime pannud (tänapäeval on vast raha teenimine olulisem motiiv kui kellegi arvuti ära lõhkumine). Olles nüüd lugenud Eric S Raymondi "Hacker-HOWTO"-d, on minu taju häkkerlusest ning häkkeritest teinud 180-kraadise pöörde.
Alustades häkkeri ning häkkerikultuuri definitsioonist, lõpetades KKK-ga, on tegemist justkui algaja (häkkerimaailma siseneja) aabitsaga. Häkkerlik suhtumine on mulle alati tundunud kui salajane, pimedas hirmutekitav ning nähtamatu käsi, mis tuleb ja teeb midagi halba. Tegelikkus erineb kardinaalselt. Kuigi lugejal soovitan kindlasti tükk ise läbi lugeda, võib sisse kiigates öelda, et häkkerid ja häkkerikultuur on üdinisti soe ja kogukonnasõbralik, jagav ning leebe kõigi vastu, kel vaid tahet ning motivatsiooni midagi head ja ühiskonnale kasulikku korda saata - kasutades digitaalseid vahendeid (loe: peamiselt arvutit). Häkkerikultuur on tugev ja baseerub reputatsioonil, kusjuures seda lõhkuda on sisuliselt võimatu, kuna raha (mis muus maailmas pea eranditult alati suudab suunda mudida) häkkerikultuuris erilist rolli ei oma. Jah - soe toit laual ning kommunaalarved tasutud - on iseenesest mõistetetav, seega raha väärtust ei alahinnata, kuid head tavad ning ühiskonnanormid kehtivad ühtviisi ka häkkerikultuuris.
Põgusalt, või häkkerimaailma sisenejale isegi suhteliselt põhjalikult, on kirjeldatud lahti häkkeri põhioskused ning eeldused, et üldse häkkeriks saada. Siingi ei esine müstilisi avastusi ega kummastavaid vaateid - õppida programmeerima, olla viisakas ning aupaklik suhtleja, osata kasutada erinevaid tööriistu, rikastada oma teadmisi valdkonnasiseselt ning -väliselt, olla motiveeritud ja avatud uutele lähenemistele ning palju muud - kõik need on normaalsed loomuomadused, mis igal inimesel mistahes eluvaldkonnas kasuks tulevad. Kõige olulisem on seejuures hinnata häkkerluse minevikku, anda parim olevikus ning mõelda oma tegevustes, kuidas oleks selles kõige enam kasu tulevikus. Lisaks oli minu jaoks olulise osana antud lühike, konkreetne ja üheseltmõistetav selgitus, kes on kräkker (mõiste, mille võiks massimeedia omaks võtta, et mitte vähendada häkkerite mainet ning selgelt eristada "häid" ja "pahasid"). Ei kujutaks hästi ette, et nimetaksime nii politseinikke kui pätte ühtviisi korrakaitsjateks.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et tegemist on kirjatükiga, mille sisu võiks kuuluda igasuguse IT-suunalise õppekirjanduse hulka, kuna tegemist on tõepoolest "puust-ja-punaseks" lahti selgitatud põhitõdedega, mida üks tulevane häkker - või ka iga teine arvutitest huvitundev inimene võiks silmaringi mõittes teadmistepagasis omada.
Kommentaarid
Postita kommentaar