ITSPEA nr 4: Tagasivaade Eesti Infosüsteemide Arengukava 2020-le kahe visiooni näitel.

Andmekaitse üldmäärus ehk GDPR.

2013. aastal avaldatud Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020 üks visioonidest sisaldas eesmärki, et tagatud oleks inimestele kontroll oma elu ja andmete privaatsuse üle. Andmete privaatsus on olnud päevakajaline teema mitmeid aastaid, kuid Eestis pälvis teema meediatähelepanu enam seoses GDPR regulatsiooniga, mis hakkas kehtima Euroopa Liidus, seega ka Eestis, 25. mail 2018. aastal.

GDPR üldmäärus oma sisult ja ideelt sobib parajasti eelnimetatud visioonipunkti täitmiseks, kuid eesmärgi täitmist on kimbutanud probleemid andmelekete osas. Andmelekkeid on vahemikus 2013 - 2020 olnud mitmeid, nii globaalseid (Facebook’i andmeleke) kui Eesti-siseseid (ID-kaardi turvaprobleemid). 

Kujutise allikas.

Alles eelmisel aastal leidis aset seni Eesti suurim andmeleke, kui 14 000 eestlase isikuandmed olid veebist vabalt kättesaadavad. Samal aastal nõustus USA krediidifirma Equifax tasuma ligikaudu 700 miljonit dollarit trahvi seoses andmelekkega, mis sai osaks ca 147 miljonile isikule. See iseloomustab ilmekalt andmekaitse olulisust ja selle tagajärgi ettevõttele, kes piisavalt tõhusaid meetmeid ei rakenda.

Kuigi andmekaitse osas on aastatega tehtud väga suur töö, vahest arvatakse, et seadus on isegi liiga karm ning jäik, siis jääb küsimus õhku, kas tegemist on piisavalt tõhusa meetmega andmete kaitseks. Kui lisada teatav tulevikuvaade kvantarvutite osas, mis võiksid võimsamaidki turvauksi lahti muukida, on küsimusi veelgi enam.

Digitaalne riik ja pank nutiseadmes.

Eelnimetatud arengukava sisaldas ka eesmärki, mille kohaselt on enim kasutatavad teenused lihtsad, mugavad, kergesti kasutatavad ning kättesaadavad kõikjal ning kõigile. Eesti IT-taristu on viimase 7-aasta jooksul kahtlemata arenenud ning uuenduslikkus on, eelkõige tänu idufirmadele, kes suudavad kasvuajal vähem bürokraatia hammasrataste vahele jääda, saanud Eestit selgelt iseloomustavaks märksõnaks.

Häid näited võiks tuua erinevatest valdkondadest. Alles hiljaaegu sulges Swedbank viimaseid paroolikaarte, mis oli turvalahendusena jäänud ajale jalgu. Pangategevuste lihtsustamiseks on kasutusele võetud nii Smart-ID, Mobiil-ID, samuti nii nutitelefoniga, nutikellaga kui tavalise maksekaardiga viipemakse. Poes maksmiseks ei pea enam rahakotti kaasas kandma, tulemus on visioonile vastav - poes maksmine on nüüd lihtne ja mugav, tõhus, kättesaadav igal pool ning “kaasas”. Samuti on kiiduväärt E-riigi arendamine, näiteks vajalike dokumentide tellimine, toetuste taotlemine ja hääletamine ehk kokkuvõtlikult riigiametitega suhtlemine.

Oma kogemusest lähtudes võin öelda, et üldjuhul saab Eestis enimvajaminevad toimingud sooritada internetis, olgu need seotud mistahes vajadustega. Selles osas on tegemist ühe enimrealiseerunud visiooniga.

Kujutise allikas.