ITSPEA nr 3: Paradoks - väärtuslik, kuid ebausaldusväärne entsüklopeedia – Wikipedia.

Wikipedia on üks enamlevinumaid, tõenäoliselt populaarseim ja kõige laiem elektrooniline infovaramu, mida hallatakse vabatahtlikkuse printsiibil. Wikipediasse saab sissekandeid teha ning sealset infot muuta igaüks. Wikipedia omanik on mittetulundusühing (non-profit organization) Wikimedia Foundation Inc. Wikipedia ehk elektrooniline entsüklopeedia loodi 2001. aastal ning eksisteerib tänaseks 309s erinevas keeles.
Kujutise allikas


Nõukogude ajal elanud inimesed meenutavad nostalgiliselt, kuidas ENE entsüklopeediad raamaturiiulis oma kohta hoidsid. Mõnel on need tänaseni alles ja kasutusel. Internetiajastu levik on füüsilistele entsüklopeediatele teinud omamoodi karuteene. Kuigi ajalooliselt peetakse akadeemilisteks ja usaldusväärseteks infoallikateks pigem füüsilisse trükki jõudnud eksemplare, on üha enam võimu võtmas digitaalsed infovaramud. Wikipedia on oma olemuselt lihtsasti kasutatav ja hästi struktureeritud infokogu, kust vajalikku materjali leiab hõlpsasti. Kuigi sealne info on enamjaolt kvaliteetne ja mitmekülgne, ei käsitleta seda usaldusväärse allikana. Võrdluseks, internet on „täis suvalisi“ arvamusartikleid, mida saab ja võib kasutada akadeemilise töö allikana.

Wikipedia tugevuseks (miks ta oma eelkäijast – NuPedia'st suuremaks kasvas) on justnimelt tema vaba kasutus ja muutmise võimalus igaühele. Kuigi Wikipedia kasutajaskond on kogukonnana teinud võrdlemisi head tööd ning selle sisu on hoitud kvaliteetsena, on muudatuste tegemise vabadus ka üks olulistest põhjustest, miks seda ei käsitleta usaldusväärse allikana. Kuna Wikipedias on võimalik reaalajas infot muuta, ei ole see hilisemalt taasesitatav. Isegi Wikipedias kirjutatule allika lisamine sellest ei päästa, kuna järgmine kasutaja võib vastava info omal soovil ümber kirjutada või eemaldada. Wikipedia kasutamine allikana võiks end õigustada hetkel, mil sealse info muutmine oleks mingil moel reguleeritud, kuid kas see oleks enam Wikipedia või hoopis tema väljasurnud eelkäija?

Eelnevast tulenevalt võiks esitada mõneti provotseeriva väite, et Wikipedia on suur ja väärtuslik, kuid olemuselt ebausaldusväärne elektrooniline entsüklopeedia. Kirjutise autorina võin öelda, et olen kasutanud Wikipediat erineva info otsimiseks vähemalt 15 aastat. Seejuures on see olnud abiks nii isiklike teadmiste kasvatamisel, kui akadeemiliste tööde koostamisel. Ka selle blogipostituse kirjutamisel on allikana kasutatud Wikipediat.

Kommentaarid

  1. Owl21. veebruar 2020, kell 09:36

    Paljuga nõus, aga märkus selle lause kohta: "Isegi Wikipedias kirjutatule allika lisamine sellest ei päästa, kuna järgmine kasutaja võib vastava info omal soovil ümber kirjutada või eemaldada". Wikipedia üks suur pluss on versioonihaldus ja ajaloo säilimine - eelmised mitukümmend muudatust on ajaloos näha ning lolluste eemaldamine käib tehniliselt väga lihtsalt.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

ITSPEA nr 1: Ebaõnnestunud IT-lahendused - kolm näidet.

Kujutis
Esimene postitus räägib kolmest ebaõnnestunud IT-lahendusest, mis olid seotud globaalsete suurettevõtetega. Google Glasses Esimene lugu räägib Google Glasses'i ebaedust. Google alustas „nutiprillide“ välja töötamisega vaid mõni aasta peale iPhone’i turule tulekut, 2000ndate teises pooles. Sellega loodeti korrata iPhone’i edulugu ja saavutada enamatki. Ideefaasis oli tegemist väga põneva ja paljulubava tootega, millega saab näiteks veebis surfata, pilte ja vastamata kõnesid vaadata. Meediamüra ja pidev arutelu prillide ümber tekitas omamoodi mulli, kus Google’i prillidest räägiti ülivõrdes. See aga kergitas potentsiaalsete tarbijate ootused nii kõrgeks , et tegelik toode ei vastanud enam ootustele. Võib vaid oletada, et kuna tegemist oli põneva ja uue tootega, mille juures algusest peale polnud selge, mida sellega täpselt teha saab või mis vajadusi ta rahuldada suudab, ei suutnud ka Google ise täpset fookust seada. Nagu üks ettevõte ei saa olla kõiges suurepärane, ei sa
Lisateave

Raamatuarvustus: "The Pragmatic Programmer" - David Thomas, Andrew Hunt.

Kujutis
Allikas David Thomas ning Andrew Hunt avaldasid juba enne sajandivahetust, 1999. aastal esmakordse trüki raamatust  The Pragmatic Programmer , mis räägib pragmaatilisest programmeerijast. Juttu tehakse nii pragmaatilise programmeerija mõistest, tema isikuomadustest ja tehnilistest oskustest kui ka üldistest programmeerimistõdedest nii programmeerija ehk üksikisiku kui arendusmeeskonna ehk tiimi vaates. Raamatul on mitu trükki ning see on vabalt kättesaadav nii tasuta PDF-variandina, laenutamiseks raamatukogudest kui isiklikuks soetamiseks poeletilt. See on raamat, mida võiks lugeda nii eelteadmisteta programmeerimishuviline, programmeerimisega seonduval erialal õppiv tudeng kui ka juba kogenud programmeerija. Kuigi tegemist on võrdlemisi "vana" raamatuga, ei ole raamatu sisu sugugi aegunud või "parim enne möödas". Raamatu ülesehitus on väga sobiv alustamaks lugemist endale sobivast, huvipakkuvast peatükist. Kõik peatükid on käsitletud teineteisest sõlt
Lisateave

ITSPEA nr 14: IT-turvariskidest seoses kriisist tuleneva kaugtööga.

Täna, 23. aprillil 2020. aastal on veel hoogsasti käimas koroonakriis, millest tulenevalt on massiliselt töökohti viidud turvalistest võrkudest ümbritsetud kontoritest kodustesse tingimustesse. Tegemist olnud äkilise olukorraga, millesarnast lähiajalugu ei mäleta ning mis on kaasa toonud mitmeid äkk-muudatusi igapäevases elu- ja töökorralduses. Mis eristab sääraseid ülemaailmseid varasemaid kriise tänasest, on arvutiajastu ning digitaalsete töökohtade rohkus. Tänane olukord on paljude jaoks küll katastroofiline, kuid teisalt suurepärane võimalus jälgida, kuidas toimivad ettevõtted kaugtöö võtmes. On neid (blogi autor nende hulgas), kes on kaugtöö pooldajad ning eelistavad võimalusel mitte viibida pealinnakontoris selleks, et.. "viibida pealinnakontoris". Minu töörütm ja keskkond igapäevasest kontorist 140km kaugusel on märkimisväärselt rahulikum, segavad faktorid sisuliselt puuduvad ning saan täielikult süveneda ning keskenduda tööülesannetele, produktiivsuse langemisest
Lisateave